IN MEMORIAM Jüri Tammaru

Mälestame pikaaegset kolleegi Jüri Tammaru (2.09.1937–09.07.2023), Tartu Ülikooli filosoofia õppejõudu ja aktiivselt ühiskonnaelu küsimustes kaasa rääkinud mõtlejat.

Image

Jüri Tammaru lõpetas 1959. aastal Tartu Riiklikus Ülikoolis füüsika õpingud, kuid tulenevalt süvendatud huvist filosoofiliste teemade vastu astus aspirantuuri filosoofia erialal, kus õppis aastatel 1962–1965.  Tema õppejõukarjäär filosoofias algas aspiratuuri lõpus. Mitmeid aastaid õpetas ta toonaseid kohustuslikke marksistliku filosoofia kursuseid, milles andis edasi filosoofia põhimõisteid ja tunnetusteooria põhialuseid, mis on tänapäevases kontekstis tihedalt seotud teadusfilosoofia kursustega. Omades loodusteaduslikku tausta, keskendus ta maailma mõistmise teemadele ja loodusteaduslikule mõtlemisele läbi ajaloo. Eesti Vabariigi iseseisvumise järel Tartu Ülikoolis loodud esimestes filosoofia õppekavades oli tema panuseks samuti loodusteadusliku mõtte arengu käsitlus. 1998. aastal kaitses ta varasemate teadusartiklite alusel valminud magistritöö „Sümmeetria ja ratsionaalsus“. Tammaru peamine uurimisvaldkond oli füüsika filosoofilised probleemid ning nende seos teadusfilosoofia ja epistemoloogia üldiste küsimustega.  

Jüri Tammaru töötas teadusfilosoofia õppetoolis aktiivselt 2003. aasta alguseni, õpetades peamiselt filosoofia sissejuhatavaid kursuseid kui ka füüsiku taustast tulenevaid filosoofia erikursuseid nagu näiteks aja ja ruumi filosoofiat. Oma toonase kursuse raames on ta koos tudengitega otsinud vastust küsimusele aja eripärast ja igavikust, uurinud aega ja liikumist ning tutvustanud ka aja tegelikkust eitavaid käsitlusi.

Peale pensioneerumist filosoofia osakonnast õpetas ta veel mitmeid aastaid eetika, ühiskonna ja filosoofia kursuseid Narva Kolledžis.

Jüri Tammaru osales ka Vabariigi Presidendi Ümarlaua tegevuses ning rääkis kaasa paljudel olulistel ühiskonnaelu teemadel. Juba noore õppejõuna 1960. aastatel osales ta Eesti Raadio saatesarjas „Keerulisest lihtsalt“, milles selgitas huvilistele filosoofia põhimõisteid.  

Teadusfilosoofia kaasprofessor Endla Lõhkivi meenutab, et Jüri Tammaru oli sõbralik ja toetav kolleeg, kellelt võis alati nõu küsida: „Oma esimesed filosoofiaseminarid pedagoogilise praktika raames 1985. aastal andsin just tema juhendamisel. Pärast seminare analüüsisime koos põhjalikult õnnestumisi ja ebaõnnestumisi ning hilisemaks õppejõutööks sain väärtuslikke näpunäiteid, millest juhindun tänaseni“.

Avaldame lähedastele sügavat kaastunnet endiste kolleegide, tudengite ja kogu osakonna poolt.